Valgjärve küla arengukava aastateks 2004 - 2010

 

 

 

                                                 

 

 

Valgjärvel 2004. a.

SISSEJUHATUS

 

Tänapäeva arenevas turumajanduse ühiskonnas on vaja mõelda kaugemale ette kui homne päev.  Siit tuleneb vajadus teha ümberkorraldusi planeerimistegevuses. On vaja reaalselt analüüsida praegust olukorda, olemasolevaid võimalusi ja puudusi ning hinnata ressursse. Oluline on kaasata arengutegevusse ka avalikkus.

 

Käesoleva arengukava eesmärgiks on määrata Valgjärve küla peamised arengusuunad ja tegevusvaldkonnad aastani 2010.

 

Üheks arengukava koostamise lisaväärtuseks on külaelanike koostöö ja isetegevuse hoogustumine, kodanikualgatuse võimaluste mõistmine ja oma elu-olu paremaksmuutmisel ärakasutamine.

 

Küla arengu planeerimisel on vaja silmas pidada nii turumajanduses ellujäämiseks vajaliku konkurentsivõime säilitamist kui säästva arengu põhimõtteid ning seda kõike arvestades külaelanike soove ja huvisid. Valgjärve küla arengukava lähtub Eesti Vabariigi seadustest, Põlva maakonna planeeringust, Põlvamaa arengu põhisuundadest ja on kooskõlas Valgjärve valla arengukavaga.

 

Külaliikumise ellukutsumiseks korraldati koosolek, kus valiti küla aktiiv. Seejärel saadeti välja küsitlusankeedid ja järgmisel koosolekul analüüsiti tulemusi. Oli näha, et külarahval on ideid ja tahet nende elluviimiseks. Küla aktiiv otsustas asutada Mittetulundusühingu, mis muuhulgas hakkas koostama Valgjärve küla arengukava. MTÜ juhatusse valiti Allar Hummal, Kaido Kõiv, Ülle Ani, Anu Luiga ja Risto Vuorinen. Kõige tihedamini puutusidki arengukava koostamisega kokku juhatuse liikmed. Arengukava koostamisel kasutati Põlvamaa Arenduskeskuse konsultante. Valgjärve küla arengukava kinnitati Valgjärve küla ja selle lähiümbruskonna rahva koosolekul 22.04.2004. a.

 

Loodan, et käesolev arengukava võimaldab Valgjärve küla arengul jõuda uuele tasandile.

 

 

Kaido Kõiv

MTÜ Koduküla Valgjärve juhatuse liige

 

  

1.         KÜLA OLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS

 

1.1       KÜLA AJALOOLINE TAUST

 

Esimesed teadaolevad leiud Valgjärve ümbrusest pärinevad vanemast rauaajast, sellest ajast säilinud kalmete uurimisel on selgunud, et Valgjärvel tegeldi põhiliselt maaharimise  ja karjakasvatusega aga ka kalapüügi, küttimise, metsmesinduse ja koduse käsitööga.

Ajaloodokumentides mainitakse  Valgjärve mõisa esmakordselt 1553.a. Weissensee (Wytten sehe) nime all. Piiskopivõimu ajal oli “Valgrimois” Tiisenhausenite perekonna omandiks ja läks Liivi sõja käigus neilt üle Reinhold Ansepile. 1601. – 1602.a. ikalduse ajal surid paljud Valgjärve kandi inimesed nälja ja puhkenud taudide tõttu. 1625.a. andis Rootsi kuningas Gustav Adolf Valgjärve mõisa rendile, kujunes välja raske pärisorjus.

 

Aastail 1683 – 1752 kuulus Valgjärve mõis Bergide suguvõsale, edasi vahetusid omanikud kiiresti ja neid oli üle kümne. 1917.aaastal võeti mõisTöörahva Nõukogu Täidesaatva Komitee poolt üle ja valiti töölisvanemate nõukogu, kes pidi mõisat edaspidi haldama. Esialgu talupoegadele mõisamaid siiski ei jagatud.

 

Pärast Vabadussõda jagati mõisamaid eelkõige Vabadussõjas käinutele ja eestimeelsetele inimestele.

 

Pärast 1940 a. juunipööret muutus elu kardinaalselt. Valgjärve viimane ametlik mõisaomanik Müller lahkus Poolasse, mõisamaid jagati nüüd nõukogude võimu pooldajatele. Suurtalunike maid hakati ümber jagama.

 

1941.a. tegid sakslased “puhastustööd” nõukogude võimu esindajate hulgas. Paljud mehed läksid mobiliseerimise kartuses (ei tahetud minna ei vene ega saksa armeesse) peitu metsadesse. Siiski võeti mehi Nõukogude armeesse ja saksa sõjaväkke ja paljud neist kaotasid sõjas kas oma tervise või elu.

 

1944 a sügisel tõid Nõukogude armee väeosad Valgjärvele “vabaduse”. Ennistati 1941.a. kevadel läbiviidud maareform. Nõukogude korra eest metsadesse varju läinutele korraldati haaranguid. Algas okupatsiooniaeg. Loodi põllumajanduslikud artellid, hiljem kolhoosid. Valgjärve kolhoosi 1.  esimees oli Viktor Ani. 1955. a. valiti V.I. Lenini nim. kolhoosi esimeheks Hugo Kuusk, kes oli sellel kohal 22 aastat.

 

1993.a. lõpetas Valgjärve kolhoos oma tegevuse, tootmishooned ja tehnika erastati või müüdi, paljud endised kolhoositöölised jäid töötuks.

Algust tehti väikeettevõtlusega ja perefarmidega.

 

 

 

1.2       KÜLA PAIKNEMINE

 

Valgjärve küla asub Põlva maakonnas Valgjärve valla lääneosas (vt. allolev kaart). Valgjärvet läbib oluline Saverna-Otepää maantee jäädes ise 11 km kaugusele Otepääst ja 5 km kaugusele vallakeskusest Savernast. Savernat aga läbib üleriigilise tähtsusega Tallinn-Luhamaa magistraaltee. Küla asend on küllaltki soodne selle arendamise seisukohalt.

 

 

 

Valgjärve küla asukoha kaart

                                                              Tartu

 

                                                                           Võru

 

1.3       LOODUSLIKUD OLUD

 

Valgjärve küla asub Otepää kõrgustiku laugemas idaosas samanimelise järve kaldal Küla läbib ja ühendab välisilmaga Otepää-Saverna maantee (riigitee nr. 18147, nimetusega Saverna-Pilkuse). Välimäelt on selge ilmaga näha Haanja kõrgustiku kuplid: Suur Munamägi ja Vällamägi.

 

Valgjärve järv on suurim termokarsti ja surnud jää poolt kujundatud järv Otepää kõrgustikul. Järve absoluutne kõrgus merepinnast on 176,5 meetrit. Tegemist on tüüpilise rohketoitelise järvega, mille pindala on 64,6 ha, suurim sügavus 5,5 m, keskmine sügavus 3,2 m (küllalt madal järv), maht 2 067 200 m3. Järve kaldad on võrdlemisi madalad, kaldajoon küllalt liigestunud. Lõunakaldal pargi ja küla kohal on hea kruusast või liivast kaldavööde, sügavamal põhi mudane. Läbivool on võrdlemisi nõrk. Vesi vahetub 1,6 aasta jooksul. Sissevool on kraavide kaudu nii idast kui läänest. Vett annavad lisaks endise Valgjärve mõisa kohal olevad kaldaallikad, leidub ka põhjaallikaid. Allikased kohad lõunakalda lähedal külmuvad talvel raskesti. Järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev, üsna hästi segunev ja soojenev. 20. sajandi 30. aastatel alandati järve veetaset umbes 1 meetri võrra, selle tulemusena tekkis järve kolm saart: Pajusaar ja Mustsaared.

Järvest algab Elva jõgi (72 km), mis algul kannab Tamme oja nime.

 

Valgjärve lõunakaldal koolimaja ja küla vahel asub vana mõisapark. Park on küllalt liigirikas, tuntud kui kaitsealuste samblike, taimede, putukate ja lindude elupaik. Pargis kasvab kolm põlist tamme, mille ümbermõõt ulatub 3,2 kuni 4,9 meetrini. Pargipuude vahel on Trepikivi, tuntud ka Kohtukivi nime all ja pargi kõrval heinamaal Ohvrikivi. Talvel on pargis Valgjärve Spordiklubi suusarada, suvel jooksurada. Parki järve kaldale on rajatud 2 piknikuplatsi ja külapoolsesse serva väike liivarand kahe ujumissillaga. Pargi seisund praegu on hea, kuid ootab seisukohavõttu  pargi poollooduslike alade (mitmekesisuse) säilitamise ja hooldamise, samuti pargiga külgneva kaldaala kujundamise osas.

 

Valgjärve küla reljeef on vahelduv, koosnedes mitmesuguse suuruse ja kujuga kuplitest. Kõrgendikud on tekkinud peamiselt hilisjääajal sulamisveesetteist. Keerukate settimisolude tõttu koosnevad naaberkõrgendikud või isegi ühe kõrgendiku osad erinevaist setteist. Otepää kõrgustikule on omased suured mikroklimaatilised erinevused kõrgustiku sees, samuti võrreldes laugemate naaberaladega. Iseloomulik on sademerohkus (üle 700 mm aastas), pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva).

 

Valgjärve keskasulat varustab joogiveega 2001. aastal valminud puurkaev. Vana puurkaev on kasutuskõlbmatu, tamponeerimata.

Keskasula reovesi puhastatakse settebasseinides.

Põhjavesi on siin Lõuna-Eestile omaselt kõrge rauasisaldusega. Hajaasustus saab oma joogivee valdavalt salvkaevudest. Kõrgemal asuvad kaevud kannatavad kuivadel aastatel veepuuduse käes.

 

 

1.4       MAJANDUSLIKUD OLUD

 

Valgjärve küla ettevõtluse märksõnadeks on väikeettevõtlus ja ise endale tööpakkujad ehk FIE-d.

 

Külas tegutsevad põhiliselt puiduga tegelevad ettevõtted ja ettevõtjad. Kaks suuremat ettevõtet, mille omanikud ei ela Valgjärvel, tegelevad saematerjali tootmise ja selle väärindamisega ning seal leiab tööd olenevalt hooajast 15-20 inimest. Ühes ettevõttes, mis tegutseb külas asuvas laohoones leiab aset palkmajade ehitus käsitööna ja selles saab tööd 6 inimest. On veel mõned FIE-d kellest üks tegeleb tiisleritööga, teine metsa ülestöötamisega, kolmas samuti metsa ülestöötamisega aga ka teraviljakasvatusega. Neljas ettevõtja pakub traktoriteenust nii põllumajandusele, puiduettevõtetele kui teehooldustel.

 

Valgjärve külaga on otseselt seotud ka kaks talupidajat. Üks neist tegeleb teravilja kasvatuse ja autovedudega. Teise põhitegevusalaks on lambakasvatus. Lisaks neile on külas mõned väiketalud, mis tegelevad vähesel määral põllu- või loomapidamisega.

 

Külas asub Põlva Tarbijate Ühistu kauplus ja OÜ Valgjärve Hevale kohvik-söökla. Kohvik- söökla on Valgjärve ja selle ümbruse rahvale väga vajalik. Seda võiks muuta veel hubasemaks.

 

Valgjärve külas asuvates ettevõtetes töötavatest töölistest orjenteeruvalt 50% elab Valgjärve külas ja 50% käib tööle naaberküladest. Üksikud oskustöölised käivad tööle ka Otepäält ja Tartust. Tööealisest elanikkonnast ei tööta  20-25 %, kusjuures pooled neist on töövõimetuspensionärid. Mittetöötava elanikkonna hulgas puudub initsiatiiv ettevõtlusega tegemiseks. Nooremad inimesed on valmis ümberõppeks, mis eeldab töökohtade teket.

 

Tööpakkujateks aktiivsetele inimestele on kohapeal veel Valgjärve Põhikool, Valgjärve Vallavalitsus ja Valgjärve telemast (Eesti Ringhäälingu Saatekeskus). Külast käiakse tööl ka Põlvas, Tartus ja Otepääl.

 

Valgjärve külas leidub kinnisvara, mida juba arendatakse, aga on ka kinnisvara, mis veel ootab arendamist ja investeeringuid.

 

Nii puidu- kui metsaettevõtetes viimaste aastate jooksul tugevnenud konkurentsitingimustes erilist arengut pole märgata olnud. Natuke paremini on edasi läinud kohalikud talupidamised.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et tegutsevad ettevõtted on suhteliselt väikesed ja väikeste käivetega ning vajaksid jätkusuutlikkuse tagamiseks lisainvesteeringuid.

 

 

1.5       INFRASTRUKTUUR

 

Valgjärve küla hõlmab endise põllumajandusliku ühismajandi keskasula, kuhu oli koondatud valdav osa majandi olme- ja tootmispotentsiaalist.

 

Tiheasustustsoon paikneb Valgjärve ida-lõunakalda ja Saverna-Pilkuse maantee vahel. Siia on koondunud valdav osa elamufondist ja olmeobjektid: kauplus, söökla, post, kool, veevarustus ja heitveerajatised. Mõttelisse tiheasustustsooni kuulub 35 ühepereelamuga kinnistut (32 alaliselt asustatud) ja 6 paljukorterilist korruselamut kokku 90 korteriga (40 alaliselt asustatud); kolmes korruselamus on moodustatud korteriühistud: küla äärealadel asub 10 üheperekinnistut (9 asustatud).

 

Lõunaosas paikneva endise tehnokompleksi rajatisi kasutatakse ~ 40% ulatuses puidutöötlemisettevõtjate poolt.

 

Põhjaosas asuva endise farmikompleksi (1600 veist) hooneid kasutatakse ~ 40% ulatuses puidutöötajate ja lambakasvatajate poolt.

 

 

I TEED/TÄNAVAD

Valgjärve küla läbib põhilise välisühenduse teena Saverna-Pilkuse riigitee (tiheasustuse kohas mustkattega). Külast hargnevad küladevahelised teed: Valgjärve-Krüüdneri (riigitee); Valgjärve-Tamme (riigitee); Valgjärve-Hauka-Karste (riigitee); Valgjärve-Soona-Aiaste (vallatee); Valgjärve-Puugi (vallatee)

Külasisesed teed: Töökoda-Räti 1,2 km (vallatee); Valgjärve ringtee 0,9 km (vallatee); Valgjärve pumbamaja tee 0,4 km sh. 0,2 km mustkate (vallatee).

 

Tiheasustustsoonis on ca 3500 m² mustkattega hoonetevahelisi ühendus- ja sissesõiduteid ning platse. Tehniliselt väga halvas olukorras on Valgjärve pumbamaja tee; halvas olukorras Valgjärve ringtee 0,9 km; ülejäänud teede seisund on rahuldav. Täielikult on amortiseerunud hoonetevaheliste mustkattega teede ja platside kate.

 

II ELEKTER

Valgjärve küla läbib 2×10 KV Maaritsa-Otepää jaotusliin ning asub Valgjärve 10 KV jaotuspunkt.

 

Küla on hästi varustatud elektrilise tarbimisvõimsusega: kummaski tootmistsoonis on 2×400 KVA alajaamad; koolikompleksis 2×250 KVA alajaam ning elamutsoonis kaks 250 KVA võimsusega alajaama. Rekonstrueerimist vajab ca 50% 0,4 KV ülekande- ja sisendusõhuliinidest.

 

III SIDE

1960-70 aastatel ehitatud telefoni analoogvõrk on füüsiliselt ja moraalselt vananenud. Valgjärve televisiooni-ülekandemasti baasil on olemas võimalus RAS-1000 telefonivõrku lülitumiseks ja interneti kasutamiseks. Valgjärve koolis on sisustatud avalik internetipunkt.

 

Võimalik on kasutada posti-teenuseid Eesti Posti Valgjärve sidejaoskonna kaudu.

 

Keskasulas on vajalik välja töötada ja juurutada praktilis-loogiline aadressivõrk.

 

IV VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON

Valgjärve küla tiheasustustsoon ja tootmistsoonid on varustatud joogi- ja olmeveega kolmest D-kihi põhjavee puurkaevust. Vesi vastab EV joogivee standardile kuid sisaldab lubatud ülempiiris rauda ja väävelvesinikku (lahustunud gaasina). Gaasi- ja Fe eraldamine on lahendatud keskuse puurkaevus, mis varustab veega suuremat osa elamufondist.

 

Ühisveevärgi-süsteemi torustike kogupikkus on : Suurfarmi puurkaevust 480 m – rahuldavas olukorras; Kooli puurkaevust 640 m – rahuldavas olukorras; keskuse puurkaevust 4000 m – 25% heas, 25% rahuldavas ja 50% ebarahuldavas olukorras.

Puurkaevude tootlikkus rahuldab asula vajadused joogi- ja olmevee osas perspektiivse varuga.

 

Heitvete ühiskanalisatsiooni-süsteemi kogupikkus on 3300 m. Torustik, pumbajaamad ja puhastusseadmed (ring-aeratsioonikanal ja biotiigid) on rahuldavas seisukorras. Süsteemiga on hõlmatud korruselamud ja 50% pereelamutest ning farmide tootmishooned. Süsteemi puhastusvõimest on rakendatud ca 50%. Iseseisvad reovete kanalisatsiooni-puhastussüsteemid on olemas koolil ja tehnokeskusel (ei tööta).

 

V MUUDE OLMEJÄÄTMETE KOGUMINE

See on lahendatud osaliselt Ragn-Sells AS ja OÜ Saverna Teenus vahendusel; vajab edaspidist lahendamist vastavalt muutuvale jäätmeseadusandlusele.

 

VI TÄNAVAVALGUSTUS

Olemasolev võrk (peateel) ja 2 valgustit asulas on ammortiseerunud ja ei rahulda optimaalseid vajadusi.

 

VII KÜTE

Tsentraalne soojavõrk (küte, vesi) on lammutatud; ei ole taastamiskõlblik. Suuremates korruselamutes on seadistatud autonoomne keskküttesüsteem (kahes põlevkivi, ühes halupuidu basil). Ühepereelamutes valdavalt autonoomne keskküte, halupuit.

 

 

E- küla

 

Valgjärve küla elanikel on kõigil võimalik soetada lauatelefon ( numbrite puudust ei ole).

Väga hea levi on EMT-l ja RADIOLINJAL, TELE-2 levi jätab soovida.

Arvuti on olemas umbes 40 peres, 30-s on interneti püsiühendus. Sissehelistamisteenust kasutavad mõned üksikud.

Valgjärve külaraamatukogus, mis asub põhikooli ruumes, on avalik internetipunkt (AIP), mida saavad kasutada kõik soovijad.

 

1.6       RAHVASTIK

 

2004.a 01.jaanuari seisuga elab Valgjärve külas 206 elanikku, mis moodustab ~ 14 % Valgjärve valla rahvastikust. Elanike  arvult on Valgjärve küla valla 16 küla seas 2.kohal.  37% rahvastikust elab endise kolhoosi poolt ehitatud korterelamutes ja 63 % eramajades. Korterelamute 86 korterist kuulub eestlastele 42 korterit, soomlastele 42 ja sakslastele 1 korter. 39 peret elab eramutes, kahte eramut kasutatakse suvilana.

 

Elanike arv on viimasel kümnel aastal pidevalt langenud nii negatiivse loomuliku kui mehaanilise iibe tõttu. Elanike arvu languse peamiseks põhjuseks on aga negatiivne rändesaldo, kusjuures lahkuvad peamiselt nooremad teovõimelised inimesed. Rahvastiku vananemine on muutunud külas väga oluliseks probleemiks. Elujõuline ja aktiivne rahvastik on külas igasuguse arengu aluseks, seega on Valgjärve külas eluliselt tähtis pidurdada noorte jätkuvat lahkumist. Elanike arvu langust möödunud 10 aasta  jooksul näitab (tabel 1).

 

 

 

Tabel 1 Elanike arv Valgjärve külas

 

Rahvastiku elujõulisust näitab tema soolis-vanuseline koostis – tööealiste inimeste, pensionäride ning laste osakaal kogurahvastikust ning nende gruppide omavaheline suhe. Valgjärve küla ähvardab tööealise elanikkonna jätkuva lahkumise puhul arengupotensiaali langus kriitilise piirini. Analüüsides küla rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu (Tabel 2) ilmneb, et Eesti ääremaid kummitama kippuv pruudiprobleem Valgjärve küla ei puuduta – abiellumisealiste vanusegruppides on meeste ja naiste arv enam-vähem võrdne.

Tööealisi inimesi on kogu rahvastikust 48 %, pensionäre 28 % ning lapsi (k.a. õpilased) 24 %.

 

 

Tabel 2 Valgjärve küla soolis-vanuseline koostis (2003 a. seisuga)

 

1.7       INIMKAPITAL

 

Hariduslik tase:

 

Kõrgharidus on 35 elanikul

Kesk- ja kesk-eri on 66 elanikul

Alg- ja põhiharidus on 48 elanikul

 

Külaelanike hulgas on järgmiste alade oskajaid:

 

pillimehed

naiskäsitöömeistrid

peenmehaanikud

pagarid

jahi- ja kalamehed

massöör

puuskulptuuride tegijad

võõrkeelte oskajad

 

Läbitud koolitused:

 

 

 

1.8       KÜLAELANIKE KOOSTÖÖ

 

Seni ei ole seltsid Valgjärvel sellist populaarsust ja arvukust kogunud kui 20.sajandi esimesel poolel. Siis tegutses Valgjärve Põllumeeste Selts, Valgjärve piima-osaühing, Valgjärve Masinatarvitajate Ühing, Valgjärve Tulekahju puhul Vastastikku Abiandmise Selts, Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Valgjärve osakond, Valgjärve Karskusselts, kooli juures tegutsesid noorkotkad ja kodutütred, tegutses Valgjärve Kaitseliidu rühm, mille alla kuulus ka naiskodukaitse; jalgrattasõitjate seltsi “Kiirus” liikmeteks olid  mitmed Valgjärve mehed. Enamus selle aja seltse oli Valgjärvel seotud põllumajanduse ja põllumajandustoodanguga. Tänaseks on olukord muutunud, ühistegevus on soikunud, inimesed on enesekesksemad ja passiivsemad. Õnneks on viimasel ajal märgata vähemalt teatud osa külaelanike huvi kasvu ühistegevuse suhtes.

 

Praegune olukord:

Naiskäsitöö ring tegutseb Valgjärve külas alates 31.okt. 1976.a. Algusest peale on ringi tööst osa võtnud 5 inimest, aastate jooksul on ringi tööst osa võtnud 32 inimest vanuses 35 – 78 a. Praegu käib koos 12 naist, koos käiakse kord nädalas, ringi liikmete raha eest  üüritud korteris. Õpitakse erinevaid käsitööliike ja toitlustamist, korraldatakse ringisiseseid ja avalikke käsitöönäitusi. Maakonna Kultuurkapitalist on saadud projektidega toetust õmblus-ja kudumismasina ning triikraua muretsemiseks. Valla poolt makstakse ringijuhile sümboolset töötasu (~ 150.- krooni kuus).

Naiskäsitöö ringile oleks väga vaja sobivaid tööruume ja senisest suuremat materiaalset toetust vallalt.

2002.a. sügisest tegutseb Valgjärve vallas eakate seltsing “Sügiskuld”, mille tegevusest võtab osa 4 Valgjärve küla inimest ja 17 Valgjärve ümbruse inimest. Seltsing pakub huvitavat ajaviidet ja isetegemisvõimalust eakatele inimestele. Igal kuul korraldatakse mõni üritus. Seltsingu liikmetest on moodustunud lauluansambel ja näitering. Valgjärvelt võiks selle seltsingu töös osaleda veelgi rohkem inimesi.

Valgjärve Spordiklubi asutati 13.mail 1996.aastal. Praegu on liikmeid 25. Tegevustoetust saadakse Valgjärve Vallavalitsuselt, Eesti Kultuuriministeeriumilt ja raha hangitakse ka erinevate projektide kaudu ning liikmemaksudest. Valgjärve Spordiklubi eesmärk on spordi ja tervislike eluviiside propageerimine noorte ja kohalike elanike hulgas, liikmeskonna kasvatamine ja materiaalse baasi laiendamine(suurendamine). Plaanis on valgustatud suusaraja rajamine Valgjärve parki, oluline on suusaradade tegemiseks vajaliku  mootorsaani (buraani) soetamine. Samuti on plaanis matkaradade rajamine (suusatamiseks, jalgsi-ja jalgrattamatkaks) Valgjärvele ja selle ümbrusesse. Vajalik oleks lumelauasõiduks vajaliku nõlva ja tõstuki ehitamine ja korrastamine, kuna see spordiala kogub noorte hulgas populaarsust.

Ainuke tegutsev noorteorganisatsioon on Valgjärve gaidirühm “Vesiroos”, mis kuulub EGSPÜ-sse (Eesti Gaidide ja Skautide Põlva Ühendusse) ja katusorganisatsiooniks on EGL (Eesti Gaidide Liit). Valgjärve gaidirühma asutaja ja juht on Anu Luiga.Gaidlusega hakati Valgjärvel tegelema 1992.aastal.

EGL liikmeks võivad olla tüdrukud ja ka poisid . Valgjärve “Vesiroosi” rühma kuuluvad tüdrukud ja poisid vanuses 8-15 eluaastat, kokku 20 liiget. Eesmärgiks on noorte arendamine ja kasvatamine maailmakodanikeks, kes saavad hakkama ka rasketes ja erilistes olukordades ja on toeks teistele. Suured teod algavad väikestest, sellepärast on üheks juhtlauseks “Ole homme parem kui olid täna, ole täna parem kui olid eile!”

Noorte keeleoskus on tunduvalt paranenud ja silmaring laienenud tänu mitmetele rahvusvahelistele laagritele, kus on käidud: Austrias 1993 a.;  Portugalis 1994.a.;  Soomes 1994,  1995,  1999.a.; Ungaris 1995.a.;  Taanis1996.a 

 Gaididel on sõprussuted Soome, Taani, Poola ja Prantsusmaa  gaidide ja skautidega.

On osaletud mitmetel matkamängudel, maakondlikes ja vabariiklikes laagrites.

EGL saab toetusi eraannetajatelt (eriti välis-eestlastelt), riigilt, projektide kaudu, lisaks liikmemaksud.

Mõned  Valgjärve mehed kuuluvad Kaitseliidu Põlva Malevasse, kuid nende tegevuse kohta puuduvad kahjuks täpsemad andmed.

2003 aasta septembris moodustati Valgjärve külakoosolekul  külaaktiiv, kes on agaralt tegutsema hakanud. Korraldatud on  Valgjärve pargi korrastamise hoogtööpäevakuid; aastalõpupidu; osaleti konverentsil “Kogukonna vedurid”, külastati Kaikakandi külaseltsi, viidi läbi külaelanike küsitlus jpm.  Eesmärgiks on küla arengukava koostamine ja küla mitmekülgne arendamine ning ühistegevuse taaselluäratamine Valgjärve külas.

Täiskasvanutel ja noortel on võimalik sportida kooli võimlas ja jõusaalis, toimuvad aeroobikatrennid naistele ja korv- ning võrkpallitrennid meestele. Talvel on Valgjärve pargis võimalus suusatada korralikel suusaradadel.

Koolilastel on võimalus käia soome keele ringis, lilleseaderingis, koorilaulus või mudilaskooris, rahvamuusikaringis, aeroobikas, arvutiringis, spordiringis või peotantsus. Kodustele koolieelikutele on kooli juurde moodustatud Mudilasring e kooliks ettevalmistuse ring (koos käiakse 1 X nädalas).

 

2           HINNANG KÜLA OLUKORRALE

 

2.1       VALGJÄRVE KÜLA SWOT-ANALÜÜS

 

Tugevused

 

*Looduslikult kaunis koht

*Küla on atraktiivne külalistele

*Külas on olemas oma kool

*On olemas täismõõtmetes võimla

*Küllalt palju haritud ja aktiivseid inimesi

*Head võimalused talispordialade harrastamiseks

*Valgjärve on rahvusvaheline küla

*Külal on ilus järv ja park

*Külas tegeldakse ettevõtlusega

 

Nõrkused

 

*Külarahval puudub kooskäimise koht

*Süvenenud alkoholism

*Ühiskondlik passiivsus ja minnalaskmis meeleolu

*Seltsielu ja ühistegevuse soikumine

*Puudub kultuurimaja

*Rahvastiku vananemine

*Noorte lahkumine külast

*Ühistranspordi ebapiisav korraldus

*Tööpuudus ja tööjõupuudus

*Teede kehv olukord

*Ettevõtjate vähesus

Ohud

 

*Kooli hääbumine

*Kindluse puudumine töökohtade suhtes

*Mittepädevad majanduslikud ja poliitilised otsused

*Saverna-Pilkuse tee asfalteerimise edasilükkamine

*Määramatus haldusterritoriaalse kuuluvuse üle

*Keskkonnareostus järvele

*Noorte inimeste külast lahkumine, paikseid noori külas vähe

Võimalused

 

*EL Struktuurifondid

*Saverna-Pilkuse tee asfalteerimine

*Viidamajanduse korrastamine Põlvamaa Turismiarenduskeskuse abiga

*Soodsama ettevõtluskeskkonna loomine Põlvamaa Arenduskeskuse abiga

*Täiskasvanute koolitusprogrammid

*Väljastpoolt tulevad aktiivsed inimesed ja investeeringud

*Turismivaldkonna arendamine Põlvamaa Turismiarenduskeskuse abiga

 

2.2       ARENGUEELDUSTE KOONDHINNANG

Külaelu käimaminemiseks ja külarahva tegutsema hakkamiseks on olemas hulk eeldusi:  inimeste oma algatus, külaelanike toetus, küla hea paiknemine suuremate linnade ja maanteede suhtes. Vajalik on aga väga tihe ja pidev koostöö nii külaelanike, suvilaomanike, vallavalitsuse kui ka uute ettevõtjate vahel. Laste ja noorte kaasamine ning kooli säilimine on küla tuleviku jaoks määrava tähtsusega.  Meie missiooniks on kaasata inimesi Valgjärve küla arendusse ning säilitada inimestes lootus eesootavast elukvaliteedi paranemisest.

 

3          KÜLA TULEVIKUVISIOON 2010

 

v     Valgjärve on meeldiv ja turvaline elukoht kohalikele ja välismaalastele ning siin peatuvatele turistidele;

 

v     Valgjärve on turismiküla, mis soosib suhtlemist ja meelelahutust;

 

v     Valgjärvel on kool, mis võimaldab head ja mitmekülgset haridust;

 

v     Valgjärve on ärksate ja ettevõtlike inimeste küla, kus on piisavalt töökohti ning on avatud investoritele;

 

v     Valgjärve on sporti, huvitavaid üritusi ja seltsielu soosiv küla igale vanusegrupile;

 

v     Valgjärvel on külakeskus, mida aktiivselt kasutatakse erinevate vanusegruppide poolt;

 

v     Valgjärve külal on tasemel mainekujundus;

 

v     Valgjärve on hea infrastuktuuriga küla mida läbib asulapiires valgustatud ja Savernast Otepääni asfalteeritud tee;

 

v     Valgjärve park on korrastatud ja hooldatud;

 

v     Valgjärvel pakutakse mitmekesiseid ning tasemel toitlustus- ja majutusteenuseid;

 

v     Valgjärvel on osutavad viidad vaatamisväärsustele;

 

v     Valgjärv on puhas ja kalarikas ning pakub huvi harrastuskalastajatele;

 

v     Aastaks 2007 saada Aasta Külaks.

 

 

 

4.         KÜLA ARENGUEESMÄRGID JA ÜLESANDED NENDE SAAVUTAMISEKS

 

 

Eesmärk 1 - Kõrge ettevõtlusaktiivsus on võimaldanud luua piisaval hulgal uusi töökohti

 

Ü1 Ettevõtlusalase aktiivsuse tõstmine

T 1. Informeerimine ettevõtlusalastest toetusmeetmetest

T 2. Ettevõtlusalaste koolituste pakkumine

T 3. Uute äriideede produtseerimine

 

Ü 2. Turundusalaste oskuste parandamine

T 1. Turundusalane koolitus

T 2. Äri- ja turundusplaanide hindamine

 

Ü 3. Ettevõtluseks vajaliku keskkonna parandamine

T 1. Saverna – Pilkuse tee asfalteerimine

 

Ü 4. Investeerimiskeskkonna tutvustamine

T 1. Informatsiooni kogumine ja materjalide koostamine

T 2. Informatsiooni viimine sihtgruppideni

 

Eesmärk 2  –  Valgjärve Põhikoolist on kujunenud elukestva õppe keskus

    

Ü 1. Täiend- ja ümerõppe programmide käivitamine

            T 1. Koolitusvajaduse uuring külas

            T 2. Koostöös Arenduskeskusega õppekavade koostamine

            T 3. Vahendite taotlemine koolituste korraldamiseks

    

Ü 2. Huvi- ja vabahariduse propageerimine

      T 1. Kursuste koostamine, tellimine

 

Eesmärk 3 – Kaasajastatud infrastruktuur

 

Ü 1. Valgjärvele digitaalse telefoni keskjaama ehitamine

            T 1. Teha taotlus Elionile

 

Ü 2. Korrastada tänavavalgustus

            T 1. Teha taotlus vallavalitsusele

 

Ü 3. Korterelamute küttesüsteemide monitooring

            T 1. Teha uuring

 

Eesmärk 4 - Tugev ühistegevusvaim ja teotahteline küla elanikkond

 

Ü 1. Ühisettevõtmiste korraldamine

T 1. Korraldada süstemaatiliselt erinevaid ühisettevõtmisi

T 2. Tähistada ühiselt tähtpäevi

T 3. Perioodiliselt korraldada arutelusid arengukava täitmisest ja muudatuste tegemise vajalikkusest

 

Ü 2. Korrastada ruumid ja rajada alad ühistegevuseks

T 1. Rajada kiigeplats

T 2. Rajada külakeskus

 

Ü 3. Leida inimene ühistegevuse organiseerimiseks kõikidele huvigruppidele

T 1. Taotleda vahendid tema töö tasustamiseks

 

Eesmärk 5 - Külaelanikke rahuldav ühistransport

 

Ü 1. Koostada enamust rahuldav ühistranspordi graafik

T 1. Viia läbi ühistranspordi hetkeolukorra uuring

T 2 Koostöös Põlva Maavalitsuse ja Valgjärve vallaga analüüsida maakondlike liinide käivitamise võimalust

T 3. Teha ettepanekud ühistranspordi sõiduplaani suhtes

T 4. Taotleda vajadusel vallalt lisavahendeid

 

Eesmärk 6 - Väärtustatud loodus- ja elukeskkond

 

Ü 1. Muuta Valgjärve park ja järveäär imekauniks

      T 1. Koostada Valgjärve küla ja pargi haljastusprojekt

      T 2. Koostada projekt piknikuplatsile joogiveetrassi vedamiseks

      T 3. Koostada projekt valgustatud suusaraja, matkaraja rajamiseks parkki

      T 4. Projekti teostamisel kaasata külaelanikke

 

Ü 2. Küla heakorra tagamine

      T 1. Teha selgitustööd

      T 2. Heakorratööde vajaduste koondamine

     

      Ü 3. Korrastada viidamajandus

            T 1. Koostada ülevaade vajadustest

            T 2. Koostada projekt viitade korrastamiseks

 

      Ü 4. Rikastada kalavarusid Valgjärves

            T 1. Taotleda vahendid

 

 

5.         TEGEVUSKAVA

 

Aeg
Tegevus, investeering, object
Ressurss
Rahastamise

allikas

Vastutaja

2004 2005

Ettevõtluse aktiviseerimine

Informeerimine ettevõtlusalastest toetusmeetmetest

1200

Fondid

MTÜ

2004 2005

Ettevõtluse aktiviseerimine

Ettevõtlusalaste koolituste pakkumine vajadusel

PAK –i projekt

Struktuurifondid

MTÜ

2005

Ettevõtluse aktiviseerimine

Uute äriideede produtseerimine

-

Omafinantseerimine

Ettevõtjate grupp, Allar Hummal

2005

Turundusalaste teadmiste tõstmine

Turundusalane koolitus, äri ja turundusplaanide hindamine

koolitustoetus

EAS –i program

MTU, ettevõtjate grupp

2006 2007 2008

Ettevõtluskeskkonna parandamine

Saverna – Pilkuse tee asfalteerimine

 

Riigieelarve

 

2007

Investeerimiskeskkonna tutvustamine

Informatsiooni kogumine ja materjalide koostamine

10 000

Fondid, omaosalus

MTÜ, vallavalitsus

2007

Investeerimiskeskkonna tutvustamine

Informatsiooni viimine sihtgruppideni

2000

Fondid, omaosalus

MTÜ, vallavalitsus

2006

Täiend ja ümberõpe

Koolitusvajaduse uuring külas

-

Omafinantseering

MTÜ, Valgjärve Põhikool

2006

Täiend ja ümberõpe

Koostöös Arenduskeskusega õppekavade koostamine

-

Omafinantseering

MTÜ, Valgjärve Põhikool

2005 - 2010

Täiend ja ümberõpe

Vahendite taotlemine koolituste korraldamiseks, inimeste koolitamine

10 000 aastas

Omafinantseering, vallaeelarve

MTÜ, vallavalitsus, Valgjärve Põhikool

2005 - 2010

Huvi ja vabaharidus

Kursuste koostamine, tellimine, inimeste koolitamine

7000 aastas

Omafinantseering, vallaeelarve

MTÜ, vallavalitsus, Valgjärve Põhikool

2004

Valgjärvele digitaalse telefoni keskjaama ehitamine

Teha taotlus Elionile

-

Omafinantseering, Elion Ettevõtted

Arvi Raud

2004

Korrastada tänavavalgustus

Teha taotlus vallavalitsusele

-

Omafinantseering, vallaeelarve

MTÜ

2005 2006

Korterelamute küttesüsteemide monitooring

Teha uuring

50 000

Struktuurifondid

Risto Vuorinen

2004 - 2010

Ühisettevõtmiste korraldamine

Korraldada süstemaatiliselt erinevaid ühisettevõtmisi, tähistada ühiselt tähtpäevi

20 000 aastas

Fondid, omafinantseering, vallaeelarve

MTÜ

2004 - 2010

Ühisettevõtmiste korraldamine

Perioodiliselt korraldada arutelusid arengukava täitmisest ja muudatuste tegemise vajalikkusest

-

omafinantseering

MTÜ,

2004

Korrastada ruumid ja rajada alad ühistegevuseks

rajada kiigeplats

40 000

Struktuurifondid, vallaeelarve, omafinantseering

MTÜ

2005

Korrastada ruumid ja rajada alad ühistegevuseks

rajada külakeskus

100 000

Struktuurifondid, vallaeelarve

MTÜ

2004

Leida inimene kultuuriürituste korraldamiseks

Taotleda vahendid tema töö tasustamiseks

12 000 aastas

Vallaeelarve

MTÜ

2004

Muuta sobivaks ühistranspordi graafik

Viia läbi ühistranspordi hetkeolukorra uuring

-

omafinantseering

MTÜ

2005

Muuta sobivaks ühistranspordi graafik

Koostöös Põlva Maavalitsuse ja Valgjärve vallavalitsusega analüüsida maakondlike liinide käivitamise võimalust, teha omapoolsed ettepanekud

 

Vallaeelarve

MTÜ, vallavalitsus

2004 2005

Muuta Valgjärve park ja järveäär imekauniks

Koostada Valgjärve küla ja pargi haljastusprojekt

30 000

KIK, vallaeelarve

Eve Leesment

2005

Muuta Valgjärve park ja järveäär imekauniks

Koostada projekt piknikuplatsile joogiveetrassi vedamiseks

20 000

Struktuurifondid, vallaeelarve, omafinantseering

MTÜ

2005 2006 2007 2008

Muuta Valgjärve park ja järveäär imekauniks

Koostada projekt valgustatud suusaraja, matkaraja rajamiseks parkki ja see välja ehitada

150 000

Struktuurifondid, vallaeelarve

Valgjärve spordiklubi

2004 2005 2006 2007

Muuta Valgjärve park ja järveäär imekauniks

Projektide teostamisel kaasata külaelanikke

-

omafinantseering

MTÜ, Eve Leesment

2004 -2010

Küla heakorra tagamine

teha selgitustööd, heakorratööde vajaduste koondamine

-

omafinantseering

MTÜ

2005

Korrastada viidamajandus

Koostada ülevaade vajadustest

-

omafinantseering

MTÜ

2005 2006

Korrastada viidamajandus

Koostada projekt viitade korrastamiseks ja realiseerida see

20 000

Vallaeelarve, struktuurifondid

Vallavalitsus

2005 2006

Rikastada kalavarusid Valgjärves

taotleda vahendid

-

KIK, vallaeelarve, struktuurifondid

Arvi Raud

 

 

 

6.         KÜLA ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, SEIRE JA MUUTMINE

 

Küla arengukava elluviimisega tegelevad külaelanikud ise. Igale tegevusele määratakse vastutaja, kelle ülesandeks on formuleerida töörühmad. Töörühmadesse peaksid kuuluma vastavate huvirühmade esindajad, selles valdkonnas teemat erinevast vaatenurgast käsitlevad isikud. Töörühma ülesandeks on valdkonna detailsem uurimine ning sellega seotud konkreetsete ideede, lahenduste loetelu väljapakkumine, projektiideede selekteerimine. MTÜ Koduküla Valgjärve juhatus on eestvedaja ja töögruppide koostamise ja rakendamise organisaator.

 

Arengukava täiendusteks ja paranduste sisseviimiseks vaadatakse see üle iga aasta 1. oktoobriks. Selleks esitavad külaelanikud kirjalikud muutmisettepanekud MTÜ juhatuselele. Muudatusettepanekud kinnitatakse küla koosolekul. Arengukava on kättesaadav internetis küla koduleheküljel www.hot.ee/valgjarve ja paberkandjal Valgjärve raamatukogus.

 

 

 

7.         KÜLA ARANGUKAVA SEOS TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA

 

Arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest:

 

 

 

 

8.         KOKKUVÕTE

 

Valgjärve küla arengukava koostamisel osalenud küla aktiiv, MTÜ Koduküla Valgjärve, on teinud  ära esialgse töö külainimeste elukvaliteedi parandamise suunas. See tähendab, et arvestades praeguseks kujunenud olukorda külas on pandud paberile tegevuskavad külaelu võtmevaldkondade arendamiseks  järgneval seitsmel aastal.

 

Arengukava meie külale ei tohiks olla sellega lõplikult valmis. Küla aktiiv kasutas selle koostamisel ära küla tugevaid külgi , võimalusi ja oma nägemust külaelu elavamaks muutmisel.

 

Kõigi külaelanike parandused ja täiendused arengukavale on teretulnud.

Arvame, et küla vajaduste saavutamine samm- sammult ja pideva ühistöö viljana muutub elu Valgjärvel kõigile elamisväärseks.

 

 

KASUTATUD KIRJANDUS

 

1. Küla arengukava koostamine

Eesti Külade ja Väikelinnade liikumine Kodukant

 

2. Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused

Siseministeerium, Tallinn-Tartu 2002